(6) Aktiivsed puhkepäevad

 Ola jälle!

Oma vaba pühapäeva otsustasime veeta Sintras, mis on Lissabonist 45-minutilise rongisõidu kaugusel. Seal on päris palju ajalugu, ilusad vaated, palee, loss, muuseumid, isegi tuk-tukid. Võiks arvata, et tuk-tukid jäävad põhiliselt ikkagi Kagu-Aasiasse, aga ei. Sintrasse jõudes hakkas kahjuks seenevihma sadama, ei midagi hullu, aga taevas ja mägi oli piisavalt uduga kaetud, et erilisi vaateid me ka ei näinud. Leppisime kokku, et tuleme mõni teine päev. Mäest üles ja alla kõndimist on ka päris palju, kui just mingit transpordivahendit ei leidu. Me saime õnneks ühe bussi peale, mis Google järgi päris õiget marsruuti ei sõitnud, aga läbis siiski kõiki õigeid turistipeatusi.

Anette leidsis ka ühe matkaraja läänerannikul, u 10 km pikk ja vahepeal oli natuke kuulsam rand - Praia da Ursa. Alustasime Praia das Macas’est ja matkasime Cabo da Rocani, väga ilusad vaated igast küljest, kohati natuke järsu kallakuga, seega läksime suhteliselt vaikselt alla ja üles, et ühes tükis kohale jõuda. Üllataval kombel ühtegi vigastust me ei saanudki. Siin seal pidime rada ka otsima/tegema, ilmselt kui korralikult värvilisi triipe radade kõrval jälgida, siis on turvalisem teekond, aga kõik laabus hästi ja vaated olid seda väärt. Minu üllatuseks jõudsime Mandri-Euroopa kõige läänepoolsemasse punkti, mis oli minu meelest päris hea punkt sellele matkale. Tegime väikse õhtusöögi ja üritasime bussi peale saada. Teises suunas läks päris mitu bussi, aga meie oma ei tulnud pea tund aega (20-minutiliste vahedega pidi tulema). Leidsime teise viisi kuidas koju saada ja hakkasime sinna bussipeatusesse kõndima, kui meie esimene tund aega hilinenud buss meist mööda sõitis J. See oli vahva. Lõppkokkuvõttes, koju me siiski jõudsime.

Vahepeal kontakteerus minuga üks vana tuttav, kes oli Instagramist näinud, et ma olen Portugalis. Väidetavalt oli keegi Terevisioonist tema käest küsinud, ega ta ei tea ühtegi eestlast, kes on hetkel Portugalis. Nende eesmärk vist oli teha intervjuu, et rääkida Portugali heast covid olukorrast, kuna piiranguid ei ole palju ja suur osa populatsioonist on vaktsineeritud. Sellele pakkumisele ma ütlesin ära, aga tore oli saada selline ettepanek siiski. 

Paarist ESN üritusest olen veel osa võtnud: Clean the beach, Vasco da Gama Aquarium tour, Surf day ja varsti tuleb kayaking day. Hästi toredad üritused ja väga head tutvuste saamiseks, tõesti soovitan kui on soovi sõpru leida. ESN kaart on ainult 15 eurot terveks aastaks ja mõned üritused on tasuta ja mõned väikse summa eest.

Ja lõpetuseks käisime Ericeiras. Veits bussis loksumist (poolteist tundi) ja jõudsimegi taas rannikule. Ericeira on pigem pisike surfilinn, mille „kesklinn“ on väga armas ja ilus, toredate poodide ja mitmete kohvikute ja jäätisepoodidega. Meile Anettega meeldib muidugi üle kõige meri. Tollel päeval kõndisime mitmest rannast läbi ja igas rannas olid lained erinevad. Õnneks on ta nii väike linnake, et palju aega ühest otsast teise kõndimine ei võta. Paar surfarit igas rannas, aga pigem tundus halb päev olema surfamiseks. Randa jõudes need lained murdusid suhteliselt järsult ja väga jõuliselt. Lahe meie jaoks, aga mitte nii väga surfaritele, kes kaldale jõuda tahtsid. Üks sai paar päris korralikku matsu ja natuke kukerpalle teha, aga sai ikkagi maale. Oli selline vahva päevareis.