(3) Elu ongi seiklus
Me peame endale korrutama, et elu ongi seiklus, kõik on chill
Teisipäev läksime siis
„esimest päeva“ kooli, aerodünaamika pidi algama kell 18.00. Aero Labi
jõudsime 17.52 ja ruum oli tühi. Oma kontrist leidsime selle sama toreda
õppejõu, kes meile esmaspäeval ringi näitas ning vestlesime temaga natuke. Ta
näitas meile Mapsis toredaid kohti Lissabonis ja tegime nalja, kuidas
portugallased alati hilinevad. Kell oli umbes 18.05 kui jõudis õppejõud
(teadsime, et ta oli ummikus). Tegime veel nalja, kuidas ühtegi teist õpilast
pole. Rääkisime, et eile ei olnud vist aerodünaamikat, tema ütles, et oli B8
ruumis kell 18.00 mõningate õpilastega. Üritasin, seletada, kus meie olime ja
ta ütles, et sealsamas jah. Oleme siiani natuke hämmingus, ei tea, kuidas nii
saime. Õppejõud ise tundus täitsa pädev ja lubas meile, et räägib nii portugali
kui ka inglise keeles ning tuletab meelde tähtsamaid fraase.
Lõpuks tilkus kohale 3
õpilast peale meie ja me alustasime tunniga 18.20. Seejärel tuli 10 minutilise
vahega veel 2 õpilast, aga õppejõul oli pigem rõõm neid näha. Umbes 7 paiku
ütles õppejõud, et teeme siis 10 minutit pausi ja lõpetame 19.50. Eee..okei.
Võib-olla neil ongi asjad nii paika pandud, et siis tuleb kokku äkki umbes 1,5
tundi. Natuke siia-sinna nihkumist. Poole tunni pealt nägime ka oma juhendajat,
(tsau, Eurico!!) tema taga 3 tähtsa näoga ülikonnas sama vana meest. Ju ta on
ikka tähtis tegelane. Meie jutule nad ei tulnud igatahes, tegid miskit muud.
Saime aga natuke südamerahu, et kõik need 3. aasta õpilased ei ole
füüsikageeniused ja me ei hakka kohe uppuma. Anettele jäi kõrva, et neid peaks
olema kokku 16 ja 7 õpilast(koos meiega!!!) oli tunnis... eks näis, mis
edasiste tundidega saab.
Kolmapäev oli meil esimene Aircraft
systems tund, õppejõud tundus väga pädev, tõlkis palju jaksas ja rääkis
veel peale tundi meiega eraldi ja küsis, kuidas meil läinud on ja kust tuleme.
Esimene šokk on üle läinud ja tegelt on täitsa tehtav kõik ja inimsed toredad.
Tund algas muidugi pool tundi hiljem, seekord oli vähemalt vabandus olemas.
Projektor ja arvuti ei leidnud klappi ja terve klass (8 koos meiega!!) üritas
siis käima seda saada. Esimene tund on nagu alati sissejuhatus, aga ikkagi 10
slaidi võttis umbes tund aega. Üks rühmatöö on osa lõpphindest ja rühmad
moodustatakse ise. Õppejõud näitas siis kõiki nimesid, kes kursusel peaks
olema, kiire matemaatika ütles, et üle pooltest pole kohal. Küsisin, et kuidas
me need rühmad siis tegema peaks, see küsimus pakkus kõigile nalja ja õppejõud
üles, et ilmselt sa neid pooli ei näegi. Vot siis. Aga valisime selle aine
jaoks „vahemehe“ meie klassist, kes siis suhtleb õppejõuga vajadusel ja ma
palusin tal mind ja Anettet lisada mingisse gruppi ja õhtuks oli meil juba rühm
olemas.
Vaatan seda kogust, mida ma
siia vaid paarist päevast kirjutanud ja vabandan. :) Loodan, et natuke rohkem
on parem kui vähem ja kuna me oleme esimesed siin ISECis Lennuakadeemiast, siis
siinseks eluks valmistuda ei saanud me kuidagi. Esimene nädal on suhteliselt
seikluste- ja ehmatusterohke olnud ja seega kui keegi peaks veel peale meid
otsustama, et ta tahab Portugali minna, siis vähemalt on abimaterjale rohkem. Edasi
ma loodan, et nii pikalt juttu ei tule (ja et elu lihtsam oleks).
