(8) Siin ja seal
Natuke lühidalt, mis me oleme veel teinud oleme. Iga kuu esimene pühapäev on MAAT portugali elanikele tasuta. Enamus teisi muuseume on samuti pühapäeviti tasuta. Seega novembri esimesel pühapäeval käisime läbi MAATi (mis oli omamoodi vahva, aga ootasime midagi rohkemat), vaatasime üle Belemi torni korra veel, käisime Jeronimose kloostris, mis on päris suur kompleks (klooster+kirik ja arheoloogia muuseum) ja siis hüppasime läbi veel Lissaboni kõige kuulsamast ja väidetavalt parimast pastel de nata kohvikust (Pasteis de Belem). MAATis sattusime kokku meile tuttava lätlasega, kes informeeris meid, et väidetavalt hakkasid pastel de natasid tegema mungad, sest nad valgendasid oma rõivaid munavalgetega ja nii palju munakollaseid jäi alles, et nad hakkasid nendest magustoitu tegema. Proovisin kahte, nad olid päris head ja täitsa normaalse hinnaga. Järjekord on seal iga tund päris pikk, aga ainult kaasaostmise järjekord liigub päris kiirelt.
Anettega jõudsime käia veel vaatamas Rio
de Janeiro koopiat Sanctuary of Christ
the King teisel pool jõge. Vaated on päris head juba selle kuju jalamilt ja
niiet me ei hakkanud ostma kallist liftipiletit Jeesuse õlale. Jeesuse kuju all
on mõned restoranid, kuhu me üritasime saada istuma, et süüa vaid magustoitu.
Seisime natuke aega kelnerit oodates ja üks tüdruk kommenteeris mu särki.
Rääkisime natuke nende lauaga (neid oli 3) ja nad kutsusid meid enda lauda,
kuna järjekord oli pikk. Mõtlesime, et kui me nagunii vaid korraks sööme, siis
miks ka mitte. Saime teada, et nad on Austriast ja kaks neist vaid külastavad
oma sõpra. Nad olid väga „külalislahked“ ja pakkusid meile oma eelroogi ja
veini, mida me viisakalt vaid proovisime. Sõime oma magustoidud ära, maksime ja
läksime :). Sinna läksime bussiga ja tagasi tulime praamiga, mis läheb samuti
kuu-transpordi pileti alla. Kiire 10-minutiline sõit üle jõe.
Portugali lõunarannikuks ehk Algarve rannikuks
võtsime ka ühe nädalavahetuse. Kahjuks on see lõunarannik nii suur ja lai ja
ilus, et me oleks pidanud sinna kauemaks jääma, aga kool ei lubanud. Flixbusiga
sõitsime Farosse, tegime seal ühe tiiru linnas, läksime rongiga Benagili
koopaid vaatama, saime teada, et nad viivad turiste sinna paadiga „kõigest“ 15
euro eest ja seega otsustasime lihtsalt päevitada ja ujuda. Lõunaranniku vesi
pidi olema soojem ja nii ka oli. Vähemalt meile tundus. Mingi hetk hakkasime
tagasi liikuma ja vaatasime koopaid ülevalt poolt, sest see oli tasuta. Takso
eest rongipeatusesse maksta me ei tahtnud, niiet me hääletasime. Üks
hollandlasest kiirabiarst, kes oli puhkusel, võttis meid peale oma
rendiautosse. Tema oli ka väga armas inimene ja rääkisime natuke maast ja ilmast.
Rongipilet edasi ja tagasi oli umbes 8 eurot kui ma õigesti mäletan. Sularaha
peab alati natuke kaasas olema. Tagasi Farosse jõudes käisime all-you-can-eat-sushi restoranis ja
hosteli bookisime mereäärde. Hommikul väike amps ja kohvi kohvikus ja tagasi
Flixbusile Lissaboni poole. Algarve vajab kindlasti paari (3-4?) päeva, et
rahulikult nautida ja eriti hea oleks sõpradega auto rentida, et kõike saaks
oma tempos teha.